Viimaste nädalate intensiivsed lumesajud on mitmel pool Mandri-Eestis tekitanud ulatuslikke ja korduvaid elektrikatkestusi. Mõistame, et see on suuresti häirinud igapäeva toimetusi.

Miks tekivad korduvad rikked?

Elektrivõrgu neli kõige suuremat looduslikku vaenlast on tugev tuul, ladestuv lumi, jäide ja äike. Üle 20 000 kilomeetri elektriliine läbib metsaalasid. Talv algas sel aastal raske ja märja lumega, mis ladestus puudel, oksadel ja liinidel. Sellele järgnesid miinuskraadid ning lumesajud on vahelduvalt kestnud juba üle kahe nädala. Kui esialgu kukkusid liinidele nooremad ja nõrgemad puud ja oksad, siis lumesadude jätkumisel, kukuvad nüüd juba suured puud 10 meetri kauguselt liinidele, murravad maste, lõhuvad traaversid ja rebivad puruks juhtmed.

Olukord on selline, kui brigaadid eemaldavad ühes rikkekohas liinilt neli puud ja saavad rikke likvideeritud, siis samal ajal kukub juba mõne meetri kaugusel uus puu või oks ja brigaad asub seda korda tegema.

Üle 200 mehe on kõik need nädalad kahes vahetuses tööd teinud, et rikked lahendatud saada ja elektriühendused taastada.

Kuidas rikkeid likvideerime? Miks see nii kaua aega võtab?

Likvideerime rikkeid järjekorras, ennekõike elutähtsa teenuse osutajad nagu haiglad ja hooldekodud, siis prioriteetsed objektid nagu vee-ettevõtted, sidemastid ja lasteaiad ning siis suurema klientide arvuga piirkonnad.

Elektrikatkestuse likvideerimine tähendab nende rikkekohtade lokaliseerimist, liini ohutuks lülitamist. Kui rike on tuvastatud ja lokaliseeritud, asutakse konkreetset riket kõrvaldama. Sõltuvalt rikke iseloomust võib olla vajalik eritehnika, näiteks mastide asendamiseks mastipuurid. Täna on elektrivõrgus võimalik üks osa elektrikatkestustest kõrvaldada ümberlülitamiste teel reservliinide toitele, aga siiski on väga palju kohti, kus elektrivarustuse taastamiseks on vajalik rikke kõrvaldamine.

Elektrilevi kodulehel on näha ka senise kogemuse pealt, kui kaua võtab keskmiselt aega rikete kõrvaldamine.

Personaalse teavituse saadame siis, kui konkreetne piirkond on töösse võetud ja esmane prognoosaeg teada. Samuti saadame teate, kui rike on likvideeritud ja meie andmetel vool olemas.

Kuidas ma teada saan, et mu teade on kohale jõudnud?

Elektrilevi juhtimiskeskus ja rikkebrigaadid on valves 24h/7 ja 365 päeva aastas, samuti on meie partnerite valmisolek rikkeid lahendada.

Kõik keskpinge rikketeated saabuvad juhtimissüsteemi automaatselt ning sealt edasi tegutseb juhtimiskeskus ja suunab brigaadid riket lahendama.

Madalpinge rikketeated saabuvad meile läbi klienditeadete telefoni teel või rakenduse MARU kaudu. Need rikketeated töötavad läbi meie spetsialistid, kes sisestavad need süsteemi ning juhtimiskeskuse spetsialistid määravad brigaadid neid lahendama. Peale brigaadide määramist ilmuvad need teated ka kaardile ja MARU rakenduse ja/või SMSi teel saab klient ka vastava info.

Elektrilevi kasutatav süsteem on igati tänapäevane, siiski tahame ka siin jätkuvalt ajas paremaks saada ning järgmise arvestite generatsiooni kasutuselevõtuga automatiseerime ka madalpingevõrgu teavitused.

Pikas plaanis?

Elektrilevi tegeleb järjepidevalt võrgu hooldamise ja arendamisega. Sellel aastal panustame võrgu hooldusesse ja remonti ligi 30 mln eurot, tariifis on selle jaoks ette nähtud 21,6 mln eurot.

Lisaks investeerime liinikoridoride hooldusesse ja laiendamisse sel ja järgmisel aastal kokku üle 10 miljoni euro. Meie eesmärk on järgmise kahe aastaga keskpingeliinide koridore laiendada maksimaalsesse lubatud laiusesse. Seda sõltumata maaomanike nõusolekust. Täna oleme paljud tööd jätnud maaomanike nõusoleku puudumisel tegemata.

Täna on üle 95% madalpinge võrgust juba ilmastikukindel, mis on vähendanud rikkeid 30 000 pealt 2010. aastal ca 11 000 rikkeni eelmisel aastal. See on väga suur muutus.

Keskpinge võrgu ilmastikukindlaks muutmine vajab aastas miinimum 114 miljonit eurot investeeringuid, et üha sagenevatele tormidele stabiilsema teenusega vastu minna. Elektrilevi on lähiaastatel investeerinud varustuskindlusesse 100+ miljonit aastas ning otsime jätkuvalt koos valitsusega lahendusi, et veel kiiremas investeeringute tempos edasi liikuda.

Heade soovidega

Rasmus Armas
Juhatuse liige